Salvkaevu süvendamine


Vesi tuleb kaevu üldjuhul põhjast, kuid kui kaevata veesoonest läbi, siis tuleb vesi kaevu ka rakete vahelt. Aja jooksul täitub kaev pinnasega mida vesi kannab endaga kaasa. Samuti võib kaevuümber olev veelukk vajada uuendamist. Aegajalt on mõistlik vaadata kaev üle kriitilise pilguga. Kellel on kaevates jõutud vesiliivani ehk leeteni, need inimesed avastavad tihti vee puudust. Mõistlik on kutsuda kohale kaevumeister ja leida probleemile lahendus üldjuhul see ka leitakse.


Vesiliiv, ehk leede on ohtlik pinnas. Leetest läbikaevamine on tõsine töö.
Kaevu seintesse aukude puurimine eesmärgiga, et parandada kaevu veega täitumist on meie arvates lubamatu.
Paest ja tolomiidist läbikaevamine on tõsine töö ja seda saab teha ainult kõrgma hindega.
Liivakivi on salakaval. Sellest on raske läbi närida. Lisaks võivad kinni jääda rakked ja võhiklike töövõtteid kasutades võib rake puruneda.
Moreen ehk sinisavi, kuigi ta on enamasti hall, on hullem kui tolomiit ja paas.
Salvkevus ei tohiks vibro pumpa kasutada.
100 cm sisemõõt ja 100 cm kõrgus - mahutab 800 liitrit vett.
80 cm sisemõõt ja 100 cm kõrgus – mahutab 600 liitrit vett.
Rõngaskaevu veemaht arvutatakse välja valemiga:
E = H x R2 x 3,14,
milles E on kaevu vee maht kuupmeetrites,
H on veesamba kõrgus meetrites ja
R on kaevu raadius meetrites.
Nelinurkse salvkaevu puhul arvutatakse kaevus oleva vee maht alljärgnevalt:
E = kaevu pikkus (m) x laius (m) x veekihi kõrgus (m).