Tüvekahjustajad

Külmaseen

Armillaria spp.

Külmaseente viljakehad on kändudel kobaras koos, kellukakujulised, kaetud hõredate soomustega, värvuselt kollakad pruunid. Viljakehad on harilikult sügisel, üheaastased, head söögiseened. Põhjustab puudel juurte ja tüüka mädanikku. Puu koore all valged seenekiled ja mustad seeneväädid- risomorfid. Väga ohtlik, hävitab kambiumi ja puud surevad, nii okas- kui lehtpuudel ning samuti lamapuudel ja metsamaterjalil.

Külmaseene tõrje ja leviku määramine on keeruline.


Peremeestaimel elutsev külmaseen pürib maailma suurima elusolendi tiitlile. USAs Oregoni osariigis on ühe külmaseene isendi niidistik levinud ligi üheksa ruutkilomeetri suurusele alale.

Seen kaalub hinnanguliselt 600 tonni ja on 2400 aastat vana.

Tegu on parasiitseenega, kes nakatab peremeesorganismi juba tema eluajal ja lõpuks surmab selle. Seen ise elab surnud puul edasi.

Külmaseene niidistik kiirgab keemilise reaktsiooni tõttu valgust (bioluminestsents). Kui oled sügisel hämaras metsas komistanud mahakukkunud puu otsa ja pehkinud osad paistsid helendavat, siis võis tegu olla külmaseenega.

Külmaseen kõlbab ka süüa ja nii võibki selle elujõudu vähendada noori kübaraid korjates. Korvi saab kiiresti täis, sest külmaseened kasvavad puutüvel või kändudel suurte rühmadena. Toorena võib see tekitada kõhulahtisust, seetõttu tuleb neid korralikult praadida või keeta. Mõned asjatundjad soovitavad külmaseent söögiseenena hoopis vältida.