Tüvekahjustajad

Must pässik

(kasekäsn) Inonotus obliquus

Puu tüvel mustjas mügarjas seene moodustis, seest pruun, kõva. Seene viljakeha asub surnud puu koore all ja on plaatjas. Seen põhjustab kase, harvem lepa ja pihlaka tüve mädanikku, puud murduvad kiiresti sest mädanik asub puu küljel.
Tõrje: asustatud puude väljaraie. Seenemoodustusi kasutatakse maohaiguste raviks ja vähktõve tõrjeks.

Leidub kõikjal Eestsis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal. Enamasti parkides ja puisniitudel kasvavate puude tüvedel. Taelikulaadsete sugukonnast. Suurus mõnest sentimeetrist kuni poole meetrini. Väliskujult ebakorrapärane, ebaühtlane, suuremate ja väiksemate lõhedega, krobeline, tume-roostepruuni värvi. Murdumisel laguneb väline kiht kergesti tükkideks. Seeneliha on väga kõva, pruun, marmorimustriline. See on seene steriilne moodustis, mis areneb puidu kõige kahjustatumal kohal, kust puu murdub hiljem tuule käes väga kergesti. Eosed valmivadki äsja surnud kase tüvedel, millel koor on seeneniidistiku poolt eemale surutud. Selles vabas ruumis arenevadki paljude pooridega viljakehad. Need kasvavad vaid mõne nädala, moodustunud eosed kantakse koore all nagu korstnas tõusvate õhuvoolude abil üles välisõhu ja tuule kätte, kus tuul ookerkollased eosed laiali kannab. Suurim must pässik, mida Eestis on korjatud, on kaalunud 33 kg. Sellega on ta raskeim seen Eestis. Kogutakse aastaringselt, kuid tugevama toimega on kevadel ja sügisel kogutud ravim.